Pere ja
lähedaste toetus mängib lapse tervenemisprotsessis olulist rolli. Lähedased peresuhted on lapse
vaimse tervise alustala.
Esimene seanss - esmane kontakt
Enne mänguteraapia individuaalseansse lapsega toimub tasuta esmakohtumine ainult terapeudi ja vanemate vahel, et rääkida lapsest, kokku leppida teraapia eesmärk ja ajagraafik ning sõlmida leping.
Teine seanss - vanem ja laps
Esimesel seansil lapsega osalevad ka vanemad, et lapsel tekiks kin-dlustunne eelseisva ees ning vanemad saaksid aimu mänguteraapia olemusest.
Järgnevad seansid - ainult lapsega
Mänguterapeut loob lapsele turvalise ja ennustatava keskkonna, kus laps saab mängu kaudu väljendada seda, mida ta tunneb ja mõtleb. Seansi ajal terapeut:
- Jälgib ja kuulab - märkab, mida ja kuidas laps mängib, ning on lapsele täielikult kohal.
- Järgib lapse juhtimist - laps valib ise, millega ta tegeleb ja kuidas. Terapeut ei suru peale kindlat tegevust ega hinda mängu õigeks või valeks.
- Peegeldab tundeid - paneb sõnadesse selle, mida laps mängus väljendab (nt "Sa oled vihane" või "See tundub hirmutav"), et laps õpiks oma tundeid tundma ja nimetama.
- Seab vajadusel piire - hoiab turvalisust ja raamistikku, jäädes rahulikuks ja toetavaks.
- Toetab lapse enda lahendusi - terapeut ei anna valmis vastuseid, vaid aitab lapsel ise leida viise, kuidas rasketes olukordades toime tulla.
- Kasutab loovaid vahendeid - seansil on nt. liiv ja figuurid, nukud, joonistamine, savi, rollimängud, muusika, mille abil laps saab end väljendada ka siis, kui sõnu napib.
Mänguterapeut hoiab vanemaid mänguteraapia protsessiga kursis, annab nõuandeid toimetulekuks väljaspool teraapiaprotsessi ja vajadusel kaasab neid.